Jõulud on kristlik püha, millega tähistatakse Jeesuse Kristuse sündi. Roomas peeti jõulupüha 25. detsembril teadaolevalt juba 336. aastal. Piiblis Jeesuse sünnikuupäeva ei nimetata ja ajaloolased on 25. detsembri valikut selgitanud eri viisidel. Jõuludele eelneb advendiaeg, mis algab tänavu pühapäeval, 29. novembril. Eestis on jõululaupäev 24. detsembril ning esimene ja teine jõulupüha 25. ja 26. detsembril.
Advendiaeg ja jõulupühad 2026. aastal
Advendiaeg on kirikukalendris jõuludeks valmistumise aeg. Üks tuntumaid advendikombeid on küünalde süütamine. Esimesel advendipühapäeval süüdatakse üks küünal ning igal järgmisel pühapäeval lisandub üks, kuni neljandal advendil põlevad kõik neli. Tänavu jääb esimene advent novembri lõppu ja viimane jõululaupäevale eelnevale pühapäevale.
| Tähtpäev | Kuupäev |
|---|---|
| Esimene advent | Pühapäev, 29. november |
| Teine advent | Pühapäev, 6. detsember |
| Kolmas advent | Pühapäev, 13. detsember |
| Neljas advent | Pühapäev, 20. detsember |
| Jõululaupäev | Neljapäev, 24. detsember |
| Esimene jõulupüha | Reede, 25. detsember |
| Teine jõulupüha | Laupäev, 26. detsember |
Jõululaupäev ning mõlemad jõulupühad on Eestis riigipühad ja puhkepäevad. Kuna jõululaupäev langeb tänavu neljapäevale, saavad esmaspäevast reedeni töötavad inimesed koos järgneva nädalavahetusega neli järjestikust vaba päeva.
Jõulukombed kodus ja pere keskel
Paljudes Eesti kodudes on pühade keskpunkt jõululaupäeva õhtu. Selleks ajaks on kuusk ehitud ja pere koguneb ühise laua taha. Jõululaual on sageli verivorstid, hapukapsas ja ahjukartulid ning magusaks pakutakse piparkooke. Mõnes peres käiakse enne õhtusööki kirikus või süüdatakse kalmistul lähedaste mälestuseks küünal. Esimesel ja teisel jõulupühal jääb rohkem aega sugulaste külastamiseks või rahulikuks koduseks olemiseks.
Ka kingituste jagamise kombed on pereti erinevad. Mõnel pool käib külas jõuluvana ja iga kingisaaja loeb enne paki kättesaamist salmi. Teisal jagatakse kingid kuuse alt ning ühiselt lauldakse mõni tuttav jõululaul. Kui peres on väikseid lapsi, tasub salm juba advendiajal välja valida, et seda saaks enne jõuluõhtut koos harjutada.
Jõululuuletused jõuluvanale ja pühadekaardile
Kui jõuluvana kingipaki ulatab, on kombeks talle salmi lugeda. Selleks sobivad nii lühikesed kui ka humoorikad jõululuuletused, mida saab kasutada ka pühadetervituse saatmisel. Väikesele lapsele sobib neljarealine jõulusalm, mille sõnad on tuttavad ja mida on lihtne valjusti lugeda. Täiskasvanu võib jõuluvana ees lugeda mõne naljaka luuletuse või kirjutada ise paar rida mõnest perele tuttavast juhtumist.
Jõulukaardile sobib ka rahulikuma tooniga salm, eriti kui kaart läheb inimesele, kellega pühade ajal kokku ei saa. Luuletuse juurde võib lisada paar oma sõna, näiteks tänada millegi eest, mida koos sel aastal tehti, või soovida head uueks aastaks. Sama hästi sobib lühike jõulusalm e-kaardile, sõnumisse või kingipaki juurde.
